Parfümeeritud R-42

See juhtus kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta jaanuarikuu eelviimsael päeval, kui natuke enne kella viit õhtul seisis Kadrioru lossi Presidendipalee ukse taga Aivi, kes esimesena saabus järjekordsele R-kohtumisele. Hiljem saabusid veel ka Mummu-pere, siis Grete, siis Hardi ja Eveli, siis Kati ning pideva ukse juures sagimise lõpetas Hele-Riin. Kui kõik olid sellel keerulisel ja segasel ajal ajal, mis meie aega nii ilmekalt iseloomustab, kohale jõudnud, avas meie R-President südamliku kõnega meie järjekordse R-õhtu.

Esmalt andis Presidendi küljeluu väikese ülevaate "Parfüümist", selle autorist Patrickust ning ka 18. sajandi elu-olust, et end paremini teose ja tolle ajastu lainele viia:

Sellele järgnes raamatuarutelu. Kõigil oli midagi öelda, Kuid enne, kui raamatuklubilised midagi arvata jõudsid, tuli meil teha midagi väga olulist. R-Rühm tegi seda, mis meie algusaastatel oli justkui üks pühalik rituaal, mis kõik raamatuarutelud sisse juhatas ning andis - meile teistele - kes enne seda toimingut võib-olla ei omanudki seda pidepunkti, millest johtudes arutlema hakata, selle niidiotsa kätte, mis raamatu-lõngakera lahti harutas. Ühesõnaga me alustasime taas oma arutelu Suure Õe kirjaga. Seekord sai austava ülesande endale Karl, kes pühendunult, rida-realt, lause-lauselt, sõna-sõnalt selle väärika teose meile ette kandis. Ja arutelu võis alata.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et kõigile raamat meeldis, kuigi samas jättis lõpus sellise kuidagi tühja tunde sisse. Grenoille oli kangelane, kellele paljud meist ühel lehel kaasa elasid ning juba järgmisel teda jälestasid. Mõtisklesime, kas Grenoille oli inimene, või kas ta üldse end inimeseks pidas või oli ta ise see "parfüüm" teose pealkirjas, kes silmale küll märkamatu ent lõhnade abil enda nähtavale tegi. Samuti tuli päevakorda see, kui palju lõhnad meid tegelikult mõjutavad. Kui rrühmlased aruteluga ühele poole said, ootas meid ees teine ettekanne, seekord juhatas meid President lõhnade maailma...

Kui lõhnadest hingeelu ja noodid-akordid selgeks said, siis järgnes lõhnateemaline viktoriin, kus nohuste ninadega rrühmalsed said oma olfaktoorseid võimeid näidata. Kui näiteks sinepi ja pipra lõhn osutus enamusele jõukohaseks, siis näiteks raha ja puidu lõhna haistmine kujunes üllatavalt raskeks. R-ninaks sai Grete, aga suurepärased nuhutajad olid ka Hele-Riin, Aivi, Kati ja Kristi, kes kõik said auhinnaks parimad parfüümid Presidendi erakogust.

Järgnes väikene arutelu lõhnade üle ja siis trummipõrina saatel:

selgus R-43:

9 poolthäälega valisid rrühmlased R-43 raamatuks hispaania(!) kirjandusparemikku kuuluva raamatu "Oxfordi romaan", autoriks Javier Marias. Järgmise kohtumise korraldamisrõõmu soovis endale Aivi, kes meie Inglismaa haridusmeka teemalist aruteluõhtut  suunama hakkab ning eks varsti juba selgub, kuidas ja millal see kõik aset leiab. Üks on kindel - kohtumine toimub pealinnas.


R-Presidendipere