neljapäev, 10. oktoober 2013

R- 27

R- Rühma 27 kohtumine toimus laupäeval, 24. augustil. Seekordne kohtumine leidis aset Pealinnas. Kella kuueks olid kõik tulijad Tartust kohale jõudnud- President, Tiit, Hardi ja Grete. Seekord olime siis viiekesi.

Raamatuks oli "451 kraadi Fahrenheiti " ning üldmulje järgi oli see tore lugemine. Mina, Karin, olin ainuke sellest seltskonnast, kes nii väga just raamatust ei vaimustunud. Muidu olid rahul, raamat oli põnev, mõtlemapanev ning kõigile üllatusena väga täpne preaguse aja kohta, arvestades kuna see kirjutatud oli. Olen nende kõikide asjadega nõus, kuid mulle see raamat lihtsalt ei meeldinud. Eks lihtsalt on nii vahepeal.

Pärast arutulusi toimus R- viktoriin Fahrenheidi kohta, mille korraldas President. Ma kahjuks enam ei tea, kes võitis, äkki oli Grete (eks võitja saab ennast kommentaarides ära märkida), mina igatahes mitte :)

Seejärel, nagu ikka, arutati, inspireerituna Fahrenheidist, muudel teemadel, millega lõpuks jõuti järeldusele, et kuna President ja ülejäänud seltskond tuli sel päeval autoga Tallinnas ning sõitis u 100 km/ tunnis, siis nüüd on nad kõik nooremad, kuna sinu jaoks on aeg teine, kui sa "oled" teise kiirusega. No ma käin tihti Tallinn- Tartu vahet, millised toredad uudised mulle :)
Üks näide on veel see, et kui punktis A panna kaks lennukid, millel on täpselt ühesugune aeg, erinevat pidi ümber maailma sõitma, siis tagasi jõudes on kellad erinevad.

Õhtu lõpus valiti ka järgmine raamat ühemeelselt ning lepiti kokku uus kohtumine. Raamatuks siis Andrus Kivirähki "Maailma Otsas. Pildiksesi heade inimeste elust.".


2 kommentaari:

  1. Mina ei võitnud :) Auhind läks kellelgi targemale.

    VastaKustuta
  2. Teose parimaks tundjaks tunnistati Hardi, kes sai auhinnatud Helga Nõu raamatuga "Peaaegu geenius ehk Schrödingeri kassi otsimas".
    Teosest: Sündmustik toimub 100 aastat hiljem kui Lutsu "Kevades" ja hoopis teisel maal, aga autor kirjeldab huumoriga nüüdisaega, kus ei puudu tegelased nagu Josef Totz, Raija Tellemar, Georg Aadniel Strahle ja Jaan Veider. Eesti soost peategelasele Aapole on pinnuks silmas tema perekonnanimi Einsten, mis erineb maailmakuulsast geeniusest Einsteinist ainult ühe puuduva "i" läbi. Nii on romaani kangelane ainult "peaaegu geenius". Poiss kasvab meheks ja tutvub eluga, millel ei puudu ka oma sügavam dimensioon. Sellele viitab raamatu alapealkiri "Schrödingeri kassi otsimas". Autori sõnul ei ole teos mõeldud eraldi ei noortele ega täiskasvanutele, vaid INIMESTELE, jättes märkimata nende suuruse ja vanuse. Aga teadagi on tihti just väiksematel INIMESTEL kõige suuremad ideed.

    VastaKustuta