R-17

R-kohtumisi on mitmesuguseid. On suuri detailideni planeeritud mitmepäevaseid ettevõtmisi, mis pea kõik rrühmlased oma kodudest eemale viivad ent millest raamat moodustab vaid murdosa. Aga on ka teistsuguseid - väikeseid ja hubaseid, kuhu ilmuvad kohale vaid vähesed. Need mööduvad mõnusalt laua ümber vesteldes ja rühmajooki rüübates. On kokkusaamisi, millest kiirelt üle vihisetakse, et hiljem voodis tööpäeva raskust maha raputama asuda, kui ka neid mis veini ja teadmata suundadesse liikuva jutuvada saatel öötundidesse upuvad.

Aga sellist kohtumist, mida kõik tahavad, ei ole maailmas senini veel olemas. Mõistate? Kui mitte, siis vastu saabuvat kohtumist on tagasihoidliku viivitusega paslik meenutada, mida loeti ja millest räägiti viimasel, järjekorralt 17-ndal koosviibimisel.

Olles vabatahtlikult lugenud valikut kulka proosaauhinna nominente, kogunes kuuepealine punt rrühmlasi 16. märtsi õhtupoolikul omaalgatuslikult ühte raudteeäärsesse korterisse Tartu äärelinnas.  Võttes arvesse selle pundi ammendamatut agarust oli täiesti ootuspärane, et loetud teoste nimekiri -

* Kai Aareleid, „Vene veri“
* Tiit Aleksejev, „Kindel linn“
* Olle Lauli, „Kodutus“
* Rein Raud, „Hotell Amalfi“
* Peeter Sauter, „Must Peeter“
* Toomas Vint, „Kunstniku elu“

- klappis hästi nominentide nimekirjaga, mille võib leida näiteks [siit]. Samas tuleb möönda, et kuigi Peeter Sauteri romaan „Must Peeter“ rühmlaste nimekirjas küll esindatud oli, oli selle lugemine vähemalt kohtumise hetkeks alles algfaasis. Ometi suutis see teos tõstatada elulise küsimuse selle kohta, kuidas sperma kõhule sai.

Konkurentsitult populaarseimaks osutus aga Rein Raua "Hotell Amalfi". Ei tea, kas asi oli siis lihtsas ja ladusas stiilis, huvitavas kaanekujunduses või hoopis lehekülgede arvus. Jäägu see küsimus tulevastele põlvedele lahendada. Kulutanud mõned hetked rikaste asotsiaalsete restoraniklientide õiguste üle juurdlemisele, võis üldises jutumulinas kohata kiidusõnu "Vene vere" suunal, kuid nurinat selle üle, kuidas saab järjejutu teine osa ("Kindel linn") olla esimisest osast eraldiseisvalt proosapreemia nominent. Nii muuseas avati rahvusliku raamatuvaliku kõrvale rahvuslik märjuke Vana Tallinn, kuid kuna aastapreemia laureaadi Olle Lauli mõttetulv "Kodudus" ent Toomas Vindi autobigraafiline fiktsioon "Kunstniku elu" rühmlastes kaunis jahedaid emotsioone esile kutsus, tuli sooja panna saun.