"Parfüüm" Patrick Süskind

Tere kaasraamatuklubilised!

Samal ajal kui teie analüüsisite lõhnade maailma, austasin mina oma kohalolekuga sõbranna taaskordset noorenemist. Raamat sai sellegipoolest läbi loetud. Grenouille'i lugu oli üksjagu põnev ja huvitav, teistsugune ja mõtlemapanev. Ei ütleks, et antud teose lugemine oleks olnud lihtne, kuid eks raamatu lugemist raskendavad pikad ja detailsed kirjeldused on omal kohal, sest ilmselt muud moodi ei saakski seda lõhnade ja parfümööride maailma mitmetahulisust ja keerukust edasi anda.

Raamatut lugedes valdasid vastakad emotsioonid nagu jäi kajama raamatuklubi õhtu kokkuvõttestki. Kord kerkis peategelase Grenouille'i suhtes esile kaastunne mõnes mõttes õnnetu saatuse üle, teisalt tekkis jälestus esilekerkiva ebainimlikkuse/empaatiavõimetuse tõttu. Nende segaste emotsioonide virr-varris oli väga raske oma mõtted ja arvamus üheselt kokku võtta. Grenouille'il olid omad motiivid ja paraku käis soovitud eesmärkideni jõudmine läbi ja üle teiste inimelude. Kõlama jäi Baldini tabav ütlus: " … ühesõnaga: andekas koletis. Ja see on halvem kui heauskne soperdaja." Rohkem ma siinkohal tegelaste ja nende eluteekonna analüüsile ei keskendukski. 

Parfüümi loole kaasa elades tekkisid peaasjalikult hoopis mõtted lõhna olemuse ja tähtsuse üle. Lõhnad on meie elu igapäevane osa, andes meile vihjeid ümbritseva kohta, aidates meil vastu võtta teatud otsuseid. Seetõttu on meil välja arenenud ka üpriski hea lõhnameel, mis on läbi kogu elusorganismide ajaloo olnud üks peamisi abimehi ellujäämisel. Inimeste puhul on lõhnatajul veel üks oluline roll - võimaldada meil kogeda naudinguid, sealhulgas maitsenaudinguid (tajumata toidu lõhna, ei tunne me ka selle maitset). Nagu seisis raamatuski  "See parfüüm ei olnud parfüüm nagu neid seni tunti. … See oli midagi täiesti uudset, mis võis luua iseendast terve maailma, hämmastavalt rikka maailma, ja korrapealt ununesid kõik jäledused su ümber ja sa tundsid end nii rikkana, nii mõnusalt, nii vabalt, nii hästi …" Lõhnad tekitavad tugevaid emotsioone ja aitavad seeläbi esile kutsuda ka teatud mälestusi, meenutada sündmusi/inimesi/jne meie elus. "Ja lõhnal on veenmisjõud, mis on tugevam kui sõnad, nägemine, tunne ja tahe. Lõhna veenmisjõudu ei saa tagasi tõrjuda, see siseneb meisse nagu hingeõhk kopsudesse, see täidab meid, täidab meid üleni, ei ole ühtegi vahendit selle vastu."

Samas pole ma kunagi varem mõelnud lõhnale kui inimese omadusele. Tegelikult ongi ju igal inimesel endale iseloomulik lõhnakombinatsioon ja ilmselt omab see meile teadvustamata olulist tähtsust ning kui see lõhn puudub, siis on justkui midagi valesti. Kõik võõras on hirmus ja veidi eemaletõukav. Tõik, et Grenouille'il see nn lõhn puudus, oli talle nii õnnetuseks kui ka õnnistuseks, sest eks maailmas leiduvate lõhnade korrektne talletamine olfaktoorsesse mällu eeldakski justkui puhta lehe olemasolu.

Kokkuvõttes võib öelda, et lõhnad on tähtsamad kui me arvame, ning kuigi lõhnad on hajuvad, jätavad nad tihtilugu meie meeltesse kustumatu mulje.

Marite