Graafiline....mesasi?

            No ei ole maa-inimesel aigu kibedal moosikeetmisajal neid pilta vahtida! Eks ma ikka püüdsin ka, vudisin kohe padavai kohalikku maakonnaraamatukokku, et ehk säält leiab toda....graafilist. No ei ole! Emakeeles neid välja ei anta ja noid inglismannide keelseid ei tasu väiksematel raamatukogudel osta - kodumaise kirjandusegi jaoks vahendeid vähe.

Ja nii antigi hoopis posu neid, noh, koomuskeid. Sääl oli bättmänne ja muid männe ja eks ma neid veidi sirvisin ka, ei saa öelda, et need inimese intelligentsitasemele just ergutavalt mõjuksid.

Aga vot hunniku all paistis midagi tuttavat, sikutasin välja ja seal nad olidki - Olimar Kallase Kiviküla-koomiksid. Lapsepõlv tuli meelde. No ikka see, kuidas maa-vanaema juures käies naabritüdruku juures kuuris sai istutud ja vanu "Pioneere" loetud (kodus sellisele kirjandusele hea pilguga ei vaadatud) ja kuidas seal virnas ka mõned Kiviküla-koomiksid olid. Minu maitsele olid nad tol ajal pehmelt öeldes "imelikud" aga läbi ma nad tookord lugesin. Ja nüüd siis uuesti.  
Soovitan Teile ka. Eelistagem Eestimaist!