Kui metsaaluste lumehunnikute massiline väljaränne kõrvale jätta püsib 22.aprill 2011 rahva mälus kui päev, mil toimus R-rühma 11. kohtumine. Vähemalt minu mälus on see päev veel osaliselt säilinud ja see talletunud osa saab nüüd lõpuks ka blogiformaadis kirja pandud.
11. kohtumine avati õhtu kava tutvustamisega, saateks mõnusat muusika (kuna mu mälu ei suutnud õiget linki taastada, siis asendasin muusikavaliku millegi samaväärsega), millele järgnes lühike ülevaade õhtu raamatu, DBC Pierre´i "Väike jumal Texasest", autori elust ja veel lühem ülevaade raamatust endast. Ettekande lõppedes lasti kohalviibijatele veel natuke lõõgastavat muusikat.
Raamatust jäänud muljed varieerusid seinast seina. Ühisosa moodustas ilmselt arvamus, et tegemist oli kaunis ameerikaliku looga, milles osalesid üsna ameerikalikud tegelased ja mis lõppes üpris ameerikalikult absurdselt. Kõige kirglikumad lahkarvamused puudutasid ehk küsimust, kas taoline sündmuste jada ka meie väikeses Eestis võimalik oleks. Vabakava juurde asumise eel, tühjendati pea rasketest mõtetest ja oldi mõned minutid lihtsalt niisama.
Vabakava kõrghetkeks oli vailedamatult võistlus, kus jagati punkte selle eest, mida ainulaadsemalt võistlejate oma käsi ja jalgu väänata suutsid. (Ma ei mäleta enam, kuidas asjad sinnani jõudsid, kuid kindlasti oli sel hea põhjus.) Ühel hetkel tegi keegi pilti:
... ja me läksime laiali.
(Osalenutest puudub pildilt Grete, kel oli taipu "õigel" ajal lahkuda.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar