kolmapäev, 12. oktoober 2016

R-44 Koduabiline

LEEDI:


Kus nad siis veel on? Ma olen Presidendile tuhandeid kordi öelnud, et seda värvilist rahvast ei saa usaldada, aga tema räägib ikka, et neegrid on ju sajandeid meie eest töö ära teinud ja et see on meie ühiskondlik kohus neid tööle võtta ja üleüldse... . Noh ühesõnaga nii jõudsimegi sinna, et kui pidi algama meie peen R-kohtumine polnud teenijarahvast kusagil näha, ometigi olime seekord ju uutele tulijatele lubanud erakordselt soodsaid tingimusi, palk kuni euro päevas, tasu hakkaks saama teisest nädalast, aga ei see valelik ja laisk rass ei vea end õigeks ajaks tööle isegi siis kui sa neile töökoha kordinaadid Google mapsiga saadad. Nii jõudsimegi siis punkti, kus laua pidime ise katma. Isegi sauna vee pidin MINA ISE oma habraste karvaste mehe kätega kaevust sauna vedama. Isegi juuksed pidin endal ise ära kammima.

Tunde hiljem nad siis saabusid, vähemalt saabus parkija-neeger esimesena, oli ta nimi siis Chocolate või Candy või mis iganes. Siiani ei saa ma aru, miks ei võiks värviline rahvas oma lastele panna normaalseid inimeste nimesid nagu Hardi või Eveli, aga eiiiii, nemad panevad ikka mingeid veidrusi ja siis meie tavalised vaesed keskklassi inimesed peame lisaks maailma muudele hädadele ja neile töö andmisele tegelema ka veel nende nimede meelespidamisega. Närv läks kohe mustaks, lähen võtan omale klaasikese veini, küll pärast autoparkijat ja toaneitsit teised teenijad ka lõpuks kohale jõuavad.

PRESIDENT:

Lähenev mootorimürin. Täpselt õigel ajal ma lasin meie toaneitsil Candyl seekord rohkem abilisi palgata, et kõik tööd tähtsal peol ikka tehtud saaksid. Ma küll ei tea täpselt kes tulevad, sest pakkusin Leedile et seekord korraldan kõik ise ära, aga Candy on siiamaani hästi hakkama saanud ja kui ma ütlesin et ma olen nõus isegi ta loodrist Chocolate'ile maksma - loomulikult vaid siis kui ta vähemalt näiliseltki tööd teeb - lubas ta eriti pingutada. Kui kõik läheb nii hästi kui ma loodan siis panen ta aastapalgale kindlasti mõned dollarid juurde. Esimesena saabuski Candy. Lubasin neil kohe tööle asuda ja rõõmustasin neid, et meil on mõisas eraldi WC värvilisele rahvale nii et nad ei peagi kuuse all käima. Peagi saabusid Sugar ja Spice, ühe kõrvaga kuulsin et nende Aafrika keelsed nimed olid Artur ja Siiri, nii tore. Neile järgnesid Cookie ja Cake - kahtlustan et nende esivanemad on pärit Lääne-Sahara lõunaosast, sest sealses dialektis tähendavad nende nimed Kristit ja Karli, mis olid seal traditsioonilised lapsehoidja ja sauniku nimed. Siis tulid Syrup ja Jelly, kui syrupo vihjab üheselt Grete-marjadele, siis Jelly puhul võiks eeldada mingit Swahili sõdalasetausta, mis tähendab, et temast võiks saada hea lugudevestja. Viimasena jõudsid värvilisest rahvast kohale Ice cream ja Caramel - Ice on Kongo murdes silp Ai ja cream on Vi, Caramel on keerukam sest sõltuvalt dialektis võib see mitut asja tähendada, kõige tõenäolisemalt on tegu mooride piirkonnast pärit neegriga, kelle nime omakeelne vaste oleks Karin, aga kindel ei saa ju neis asjus kunagi olla. Aga tundus et teenidavat personali oli piisavalt ja kui pidu hästi läheb, siis luban neil kindlasti toidujäägid omale jätta.


LEEDI:

Lõpuks on kõik korras peo külalised - mina, president ja Wales'i prints saime kõik meeldivalt aega veeta ja otsutasime et las meie värvilistel sõpradel oleks ka tore olla. Mõtlesime neile seiklusmängu välja, kus jagasime nad nende vaimsete võimete järgi kahte rühma, niipalju kui rumalust üldse jagada on võimalik. Võistlus oli väga pingeline ja ääretult subjektiivne, vabandust õiglane, sest eks kui valge inimene on kohtunik, siis on tulemused ju alati õiglased. Samuti oli võistlus pingleine, sest võitja võistkond võis arvestada et mängu aeg läheb töö aja sisse. Ülesandeid oli nii lihtsaid nagu näiteks tuli leida üles teenijarahva kemmerg ja teha faunaga pilti kui ka raskeid, kus tuli kartulimaa pealt kartuleid loendada või taimi määrata. Võistlus lõppes edukalt, sest ainult üks värvilisest rahvast tegi oma jalale viga ning mitteükski naabritest ei saatnud meie teenijaid loojakarja, kui nad kogemata neile eraldatud alast välja sattusid. Ühesõnaga tegu oli igati kordaläinud meelelahtusega.

Pärast seda jäin ma vist magama ja nägin üht kummalisemat und oma elus. Kujutage ette ma nägin unes, et ma istusin värvilise rahvaga koos grilli ääres ja me rääkisime sõbralikult juttu -- unenäod võivad ikka meeletult omanäolised olla. Lisaks sellele nägin unes et käisin koos nende barbaarsete olenditega ühiselt saunas. Oehhh, aga eks me kõik näeme vahepeal õudukaid unes nii et see on täitsa paratamatu. Hommikuks olid õnneks need võikad mõtted peast kadunud ja hakkasime koos kaasa ja troonipärijaga ka teisi rrühmlasi ootama.

PRESIDENT:

Päikesetõus, klähvivate koerte hauked, ununev uni. Toredast perepeost tagasi ametikohustuste juurde. Täna tuleb kokku taas R-Rühm. Hommikusel rivistusel osalesid: Eveli, Hardi, Siiri, Artur, Kristi, Karl, Grete, Kuldar, Karin, Aivi. Hiljem lisandusid veel Jaan ja Triinu ja meie troonipärijale pakkus R-noortekogus seltsi Anni. Raamatuks oli sedapuhku Katherine Stockett'i "Koduabiline". Raamatut peeti üldiselt köitvaks ja ladusaks lugemiseks ning selle sisu andis võimalust ka rassilise diskrimineerimise teemadel rääkida. Kuna teos oli meeldiv, siis kulges arutelu ka meeldival rütmil hiliste lõunatundideni ning arutelu lõpus toimus ka loosimine, mille käigus otsustati, et poolesajandi tagusest Ameerikast suundume mitmeid tuhandeid enne nulli elanud arsti Sinuhe seltskonda ja tutvume vana Egiptuse elu oludega.

Casa Kabli

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar